Eesti meeste koondis asub mängima Balti turniiri. Peatreener Jürgen Henn põhjendas, miks on valikus näiteks Frank Liivak, aga mitte Mihkel Ainsalu või Alex Matthias Tamm.

Henn alustas pressikonverentsi nentides, et kunagi pole koosseis seline, nagu tahaks. Mehi jäi kõrvale nii tervislikel kui isiklikel põhjustel. Näiteks on tervisehädad murdnud maha Maksim Paskotši, Joonas Tamme ja Marten-Chris Paalbergi. Muudel põhjustel jäävad eemale Michael Schjönning-Larsen, Matvei Igonen ja abieluranda sõudev Karl Andre Vallner.

"Kuna nad palusid sellist võimalust juba varem, siis leppisime niimoodi kokku," avas Henn kergelt. "Teistpidi näen, et kandev tuumik on säilinud, mis on tähtis," kinnitas ta.

Eesti koondise jaoks on kahtlemata oluline, et Balti turniiriks tervenesid mõlemad liidrid - kapten Karol Mets ja esikinnas Karl Jakob Hein. Henni sõnul tunneb Mets end piisavalt hästi ja stabiilselt, et turniiri kaasa teha. Ka Heina osas on ta pigem kindel, kuid samas ei pelga ka, kui peab kasutama kas Kaur Kivilat või Henri Perki.

"Vaatame kõigepealt, kuidas Karl end treeningutel tunneb. Lähme mäng korraga. Praegu 100% vastust ei saa öelda [kes mängib]. Õnneks on meil kaasas Kaur ja Henri, kes olid meiega ka eelmine laager. Jah, ka teised väravavahid on meil heas seisus ja päris tundmatusse kohta ei tule. Selles mõttes tunnen päris hästi."

Liivakust, Gouramist ja Varjundist

Veidi vähem kui nelja-aastase pausi järel on koondises tagasi Frank Liivak. Teenitud 25 koondisemängust viimane tuli Liivaku jaoks 2022. aasta sügisel, enne seda mängis ta enam-vähem järjepanu aastatel 2019-2020. Henn selgitas, et talle meeldib Tallinna FCI Levadia äärekaitsja isukus ja praegune hoog.

"Ma arvan, et oleme kohati eriti wing-back'ides tundnud puudust võimest midagi rünnakul ära teha. Ta on kõvasti minuteid teeninud, pakub energiat, mida koondis vajab, ja tuleb alati isuga, tahab mängida. Ta on endine ründaja, kes on saanud nüüd ka kaitses mängida. Leian, et konkurents sellel positsioonil on väga tervitatav," sõnas Henn.

Lõpuks on A-koondise valikus ka Soufian Gouram, kes on mitmel puhul kui kuulunud valitute sekka, kuid siis on tulnud vahele mõni tervisemure. Hiljuti Berliini Herthas uue lepingu sõlminud ja Saksamaa esiliigas debüteerinud poolkaitsjast peab Henn vägagi lugu.

"Oleme hoidnud tal pikka aega silma peal, kuidas ta on arenenud klubis ja koondises. Tal on olnud varasemalt tervisemuresid, on olnud valel ajal haige või vigastatud, aga praegu on see õige moment, kus ta kutset väärib ka arvestades seda, et tegi klubis päris suure sammu edasi ja on ka U21 koondises üks silmapaistvamaid mängijaid," rääkis Henn. "Ma võrdleks teda ühest küljest Rocco Sheiniga. Ta pole küll nii võimas, aga tal on eriline omadus palli säilitada, surve all mängida. Selline tehnilisus, kvaliteet, loomus, ootamatus. Kindlasti vajame selliseid mängijaid."

U21 koondisest on kõrgemale edutatud ka Tony Varjund, kes käis vahepeal Hollandis küpsemas, aga nüüd on tagasi Tallinna FC Floras. Ka tema on U21 koondises üks säravamaid lülisid, kel näiteks õnnestus sügisel Prantsusmaa noorte vastu skoori teha. Tänavu on tal Premium liigas kirjas kolm väravasöötu.

"Temaga on selles mõttes sarnane lugu nagu Gouramiga. Ta on U21 koondise mängudes tõestanud, et rahvusvaheline tase ka tugevate on talle jõukohane. Need mängud on näidanud, et ta on nii tehniliselt kui füüsiliselt valmis selleks jalgpalliks. Pluss viimased liigamängud on ta tõestanud, et ta on selline mängija, kes paneb ka pressingusse väga palju energiat. See on tähtis eriti meiesuguse koondise jaoks, kelle jaoks kaitse algab sealt eestpoolt ja peame olema valmis töötama veri ninast väljas."

Tammest, Anierist, Paalbergist, Ainsalust ja Hussarist

Ründeliinist on see-eest puudu aga Alex Matthias Tamm ja Henri Anier, kes on muidu olnud kaasas üsna läbivalt. Füüsiliselt võimsate ründajate puudumise taga on aga minutite nappus: Anieri on seganud tervisemured, Tamm ei teeninud Šotimaal Livingstonis usaldust. Viimastel kuudel ei saanud ta kohati isegi koosseisu, poole hooaja peale tuli kokku vaid 50 mänguminutit.

Henn rääkis, et suhtles nende mõlemaga ja selgitas, et vajas turniiriks nii mentaalset kui füüsilist värskust. "Vajame mängijaid, kes on 100 protsenti valmis toomas nii pressingus kui ilma pallita mängus intensiivsust. Nad mõlemad on olnud natuke raskes seisus, aga loodan, et asjad lähevad ülesmäge - õnneks on piisavalt aega, et nad mõlemad saaksid sügiseks vormi," kinnitas ta. "Alexil on väga-väga pikk mängupaus olnud. Väga raske aeg, mida mentaalselt üle elada. Koos otsustasime, et parem on võtta aeg maha, et olla sügisel värske ja näljasena tagasi."

Mis seis on aga Marten-Chris Paalbergiga, kelle start Prantsusmaal on jäänud toppama? Henni sõnul võis asi olla n-ö kiires üleminekus Eesti vutist rahvusvahelisse. "Tal on olnud kaks põlvemuret, mis on tekkinud kas ülekoormusest - see koormuse tõus Eestist pärast puhkust minnes oli päris suur hüpe - siis ta tuli tagasi, hakkas treenima ja põlvevalu lõi uuesti välja. Hetkel on ta prognoositav tagasitulekuaeg meeskonna treeningutele juuni lõpus."

Henn andis mõista, et oleks koondisesse kaasanud ka Mihkel Ainsalu. Küll aga eelistas kogenud poolkaitsja keskenduda tegemistele Levadias, kes on üsna enesekindlalt hoidmas Premium liiga esikohta. Ainsalu on püsinud põhi- ja võtmemängijana ka individuaalselt heas hoos. Ka võiks koondises pead tõsta samuti särav Mark Oliver Roosnupp.

"[Need nimed] käisid ikka läbi, loomulikult! Levadia on leidnud väga hea hoo, suur tunnustus ka treenerile, kes on leidnud väga head rollid just Oliverile ja Mihklile. Olen Mihkliga olnud pikalt suhtluses, juba talvest saadik, ja ta hetkel tunneb, et tahab keskenduda rohkem klubi tegemistele, mis on tulnud tundub ka, et kasuks. Sügisel vaatame uuesti. Tema profiil ja liidriomadused, see, kuidas ta eelmistes laagrites on olnud ... Ta on olnud tähtis lüli," kirjeldas Henn.

Natuke teistsuguses rollis on samas olnud välismaale siirdunud Kristo Hussar. Kui ta pole Trencini esindusmeeskonna eest peale saanud, on ta meelsasti rassinud duubli rivistuses. Selline suhtumine Hennile meeldib ja mingit probleemi natuke madalamal mängimises ta ei näe.

"Eriti välismaal ei pruugi asjad minna nii nagu tahaks, siis tuleb need mentaalselt rasked olukorrad üle elada ja näidata treenerile, et kohe, kui võimalus peaks tekkima, olen heas seisus ja minu taha midagi ei jää. Lõpuks on see treeneri otsus ja alati ei tundu need mängijatele kõige õigemad või ausamad. Ma arvan, et Kristo on sellele olukorrale hästi reageerinud, võtnud sellest nii palju, kui saab. Teades tema töökust, siis ühel hetkel löövad sellised karakterid, kes ei anna järgi, ühel või teisel hetkel läbi."