Levadia pääses edasi Meistrite Liiga esimesest eelringist, alistades Makedoonia klubi FK Pobeda üldskooriga 1:0. Täna kodus peetud korduskohtumises väravaid ei löödud, seega sai otsustavaks Konstantin Nahki tabamus võõrsil.
Kuigi Levadial oli ka selles mängus ohtralt võimalusi eduseisu suurendamiseks, ei suudetud kokkuvõttes siiski rohkem väravateta viigist.
Peaaegu kogu teine poolaeg mängiti arvulises ülekaalus, kui mängust eemaldati vastaste kaitsja Blagojce Damevski. Ent ka seda eelist ei suudetud korralikult ära kasutada ning mängu lõpp kulges üsnagi närviliselt.
Mäng algab ehmatusega vastastele
Juba mängu avaminutitel näitas Levadia oma oskust kiirelt ja kavalalt nõelata. Vasakult äärelt murdis läbi terve kohtumise kuni väljavahetamiseni silmapaistvalt hästi mänginud Vitali Leitan ning saatis palli värava ette, kust Maksim Smirnov suhteliselt vabalt peale sai lüüa. Ent vastaste väravavaht Darko Tofilovski suutis umbes 12 meetri kauguselt tulnud löögi siiski pareerida.
Ka järgneva umbes kümnekonna minuti jooksul ei anna Levadia initsiatiivi käest, kui vastaste väravat rünnatakse vaheldumisi keskväljakombinatsioonide, individuaalsete läbimurrete või hoopiski Konstantin Nahki antud tugevate karistuslöökide kaudu. Ent kuigi omad võimalused on nii Leitanil kui Marek Lemsalul, jääb tallinlastel siiski täpsusest ja õnnest puudu.
Seejärel on Pobeda kord vastaseid hirmutada, kui väga täpselt antud tsenderdus leidis Levadia trahvikastis makedoonlaste ründaja pea, kes palli suhteliselt vabalt ja ootamatult värava poole sai suunata. Artur Kotenko hüppas küll palli poole, ent poleks selleni arvatavasti ulatunud; kodumeeskonna õnneks lendas pall aga umbes meetri võrra väravast mööda.
Kotenko peab oma oskusi näitama
Pärast veerandtunnilist mängu olid mänguohjad läinud pigem Pobeda kätte, ent see ei tähendanud sugugi, et Levadia oleks olnud täieliku surve all või, veel vähem, kaitsesse tõmbunud. Teravate kontrate ning tugevate nurgalöökidega ei antud vastasele mingit võimalust kergemalt hingata, ent endiselt ei tabatud sihtmärki.
Oma oskused tuli mängu panna hoopis Kotenkol, kui vastased teenisid umbes 35 meetri kaugusel väravast karistuslöögi. Pall lennutati üle müüri ja tugeva pommina otse väravale, ent Kotenko suutis selle vasakust ülanurgast viimasel hetkel siiski välja tuua, teenides sellega publikult tormilise aplausi ja hulga kiitvaid hüüdeid.
Ülejäänud esimene poolaeg mööduski pigem Pobeda surve ja rünnakuürituste all, mis vaheldusid Levadia kontratega, ent kumbki pool ei suutnud sihile jõuda. Kõige lähemale väravale jõudis ehk viimaste minutite jooksul enne poolajavilet Nove Aceski, kelle umbkaudu 30 meetrilt tehtud kaunis kaarlöök lendas ülinapilt üle põiklati.
Teine poolaeg algab dramaatiliselt
Mängijad olid end vaevu platsil taas soojaks joosta jõudnud, kui kohtunik oli sunnitud Pobeda kaitsjale Blagojce Damevskile punast kaarti näitama - nimelt oli viimane tõmmanud maha palliga karistualast paari meetri kaugusel oleva Leitani, kes oleks vastasel juhul olnud väravavahiga üks-üks olukorras.
Nagu arvata, ei võtnud makedoonlased seda otsust vastu sugugi rahulikult. Terve meeskond oli kohtuniku ümber kogunenud, protesteerides võrdlemisi kõvahäälselt. Ungarlasest peakohtunik ei lasknud end aga lärmist kõigutada, ignoreerides muuhulgas ka Pobeda treeneri lärmamist väljaku kõrval. Tõsi, seda viimast mitte küll kuigi kauaks - juhendaja saadeti mõne minuti pärast viisakalt minema.
Arvuline üleolek tõi uut värskust ka Levadia ründetegevusse ning ei olnud möödunud kuigi palju aega, kui Kadriorgu kogunenud pealtvaatajatel oli taas põhjust hinge kinni hoida...ja seejärel nentida, et Levadial ei olnud õnnejumalannaga sel õhtul küll just parimad suhted.
Esmalt sooritas Tarmo Kink kaugelt tugeva pealelöögi, mis lendas otse väravavahile sülle, kes selle aga seejärel pillas. Leitan jõudis küll pallini, ent äärekohtuniku lipp oli juba tõusnud ja kuigi Indrek Zelinski palli lõpuks ka sihile saatis, oli "tasuks" hoopiski kollane kaart palli mängimise eest pärast vilet.
Vastased hakkavad väsima, ent ärkavad enne lõppu
Ilusa kauglöögiga sai hakkama Aleksandr Dmitrijev, kelle pisut rohkem kui 25 meetri kauguselt väravast tehtud löögi Tofilovski napilt nurgalöögiks tõrjus. Seejärel paistsid mitmes olukorras silma nii Leitan kui Smirnov, ent nendegi üritused ei kandnud vilja. Tarmo Kink suutis pealtvaatajad oigama panna, kui pärast ilusat triblingut läbi mitme vastase mängija noor ründaja palli vaid taeva poole saatis, selle asemel, et vabadele kaaslastele sööta.
Viimased kümmekond minutit mängust keskendus Levadia aga pigem seisu ja ühtlasi ka edasipääsupileti hoidmisele, tõmbudes pea terve meeskonnaga oma väljakupoolele. Terve poolaja vähemuses mänginud vastased näitasid väsimuse märke, ent hoidsid sellegipoolest kinni lootusest lüüa viigivärav ja viia mäng lisaajale.
Kohtuniku poolt lisatud neli lisaminutit pingutasid Levadia poolehoidjate närvid viimse piirini. Makedoonlased peksid nüüd juba üsna meeleheitlikult palli Kotenko valvatava värava poole, jõudes sealjuures ka ühe võrdlemisi ohtliku olukorrani. Veel mõned hetked enne lõpuvilet teeniti karistuslöök Levadia väljakupoolel, kust pall otse värava ette tsenderdati. See aga jõudis üsna pea väljakuperemeeste valdusesse ning kõlaski otsustav vile - Levadia oli pääsenud edasi.
"Lõpuks läks väga närviliseks."
"Me oleksime pidanud juba varem kiirrünnakuga selle asja ära otsustama. Lõpuks läks väga närviliseks ära, eriti teisel poolajal. Oleksime pidanud varsti pärast vastaste punast kaarti värava ära lööma, nüüd nad rabelesid selle ühe värava ja viigi pärast," ei jäänud Zelinski mängukäiguga rahule.
"Ei jää rahule, ei saa rahule jääda. Eriti teisel poolajal, kui nad said kümnekesi suhteliselt vabalt palli liigutada. Nad teenisid päris palju trahvilööke ja need muutusid lõpuks meile väga ohtlikuks," oli ka Levadia kapten Lemsalu kriitiline. "Meil jääb külmaverelisusest puudu, viimased liigutused tuleb ikka loogiliselt teha. Vastased üllatasid kindlasti, lühike söödumäng tuli neil ikka väga hästi välja. Üks-üks olukordades jäime me neile alla, kas tegime meie vea või mängisid nemad meid üle."
Üksmeelselt kinnitati ka, et nädala pärast Serbias Belgradi Crvena Zvezdaga toimuv mäng saab olema keeruline, et kindlasti ei minda võõrsile kaotama. "Eesmärgiks on normaalse seisuga tagasi tulla, mitte rohkem kui üheväravalise kaotusega. Võit oleks muidugi super," sõnastas Lemsalu meeskonna eesmärgi.
