Kas täna on veel mõni mängija kes saaks palka mängimise eest Eestis või see projekt lõppes?

Õnneks elame turumajanduslikus ühiskonnas, mitte sotsialismis. Naiste jalgpalli tingimused paranevad siis, kui see sport hakkab enamatele korda minema ja ennast ise ära elatama. Kulutamise võimekus sõltub sissetulekute suurusest. Võrdlused meeste jalgpalliga ei ole asjakohased.

Kui naised hoiaks ise rohkem kokku ja naistest ettevõtte juhid toetaks rohkem.

Kummardan Laura ees maani pühendumise ja selge sõnumi eest. Igasugused "spetsialistid" siin on täpselt see tõug kelle KIUSTE naiste jalgpall üldse meil olemas on. Naistejalgpalli tingimused paranevad siis kui EJL hakkab sellele ka tegudes mitte ainult sõnades tähelepanu pöörama ja sellele peavad klubid järele tulema. kui "spetsialist" kuue looga sellest sõnumist aru ei saanud siis ei hakkagi saama.

Miks ainult EJL? Meil on klubid olemas.

Eranio, kas sa arvad, et praegu toetavad meeste jalgpalli ainult ettevõtted, mille juhid on mehed? Et publikus huvi tekitada naiste jalgpalli vastu, siis on vaja sinna ka rohkem resurssi panustada - mina näiteks enne ei olnud naiste jalgpalli pale nii mõelnud, et võiks vaatama minna. Nüüd on ka huvi nende tegemite vastu tekkinud. Miks te üritate tekitada mehed vs naised olukorda üldse - see väike % mis naiste jalgpalli läheb tõesti riivab teid nii sügavalt? Oleme kõik koos selles paadis, proovime asju koos arendada äkki? Sama vastust ka sulle, Spetsialist.

Kogu see seeria on väärt korralikku ajakirjanduslikku auhinda.

Mina ei saa küll aru kas siin toetatakse naisi või naiste meesteks ümber tegemist. Paras sotsialism tundub.

"Naiste jalgpall on miinusprojekt".
Tegelikuses on kogu Eesti jalgpall nö. miinusprojekt(artiklid EJL võlgadest, Premium liiga miinusest). Põhimõtteliselt võiks kogu soolise eristatuse ära jätta. Publiku huvi ei ole, noored lõpetavad pärast gümnaasiumi kui liiguvad näiteks ülikooli, klubide põhimängijad lõpetavad, sest keskenduvad tööle jne.
Igatahes...
Vägisi ei juhtu midagi. Klubidele kohustusi pealesurudes tekivad poolikud lahendused. Esindusnaiskonnad peaksid kasvama orgaaniliselt noortesüsteemist. Täisprofessionaalsed naiskonnad tundub utoopia väikse Eesti kontekstis. Tänapäeval on jalgpalli väga palju(kõik tippmängu on telerist kättesaadavad - Barcelona mängib vahest 3x nädalas), selle tulemusel on konkurents tugev. Siinkohal ei ole ainult meeste vs naiste jalgpall, vaid siin teemaks ka teised spordialad. Isegi meeste puhul täiesti professionaalsed meistriliiga klubid on väga keeruline saavutada.
Artiklites oleks tahtnud näha mingisuguseid vaateid Eesti spordimaastikule, et kui populaarne on üldse jalgpall võrreldes teiste spordialadega jne. Huvitav osa jäi analüüsimata, millele vihjas Poom, et potentsiaalsete mängijate olemasolu on väike Nõmmel ehk kas ja kuidas on klubidel üldse võimalik EJL nõudeid täita. Lisaks veel teiste riikide jalgpalli püramiidide sisekaemusi jne.

Eesti jalgpallis on palju probleeme ja kõiki ei oska ise lahendada, aga tahaksin kiita artikliseeria autorit hea töö eest.

Meil pole siin riigis piisavat huvi nn meestejalgpalli vastu, aga hakkame klubidele, kes niigi rahalistes raskustes, veel mingit naistejalka nõuet ka peale suruma? Kuulge lõpetage ära. Aga miks Eestis naismodelle nii palju on? Miks mehi rohkem ei kaasta? Agentuurid peaksid rohkem tööd tegema, et mehed ka pildis oleksid! Ajuvaba jutt ju...