Kommentaarid 19
PS! �rge te kommenteerijad nii pikku komme kirjutage enam....ei viitsi lugeda neid keegi
Samuti tekib k�simus, aga kui oled n�iteteks bask v�i kurd, keda sa esindad, kui sul ei ole FIFAsse kuuluvat kodumaad. Me ei n�e seal ei Baskimaad ega Kurdistani.
Ma v�in olla ju puhast verd eestlane, aga kui ma olen elanud kogu elu Inglismaal ja mu kodune keel on inglise keel, siis ma olen ju inglane.
Mulle ei meeldi eriti termin rahvuskoondis. Rahvuskoondis on baskidel. Teistel on riigi koondis. Ega kataloonlane ei pea end just hispaanlaseks. Samuti on samasugune k�simus paljude Aafrika ja Aasia riikide puhul.
Samas ma pooldan seda, et riigi koondise liige peab riigi keelt valdama, kuna jalgpall on v�istkondlik m�ng.
Selline on kompromiss, kuna prantsuse kultuur saab edasi elada vaid rahvusliku koosluse muutumisega kaasa minnes, muidu muutuks ta paljudes aspektides marginaalseks ja elitaarseks.
Jalgpalluri valikus, keda esindada rahvuskoondise tasandil, s�ltub palju ka sellest, mis ta v�imalused on. Paljud aafriklased on n�us oma p�ritolumaad esindama pigem v�imalusest ennast m��a. Kuigi, jah, Inglismaal saavad Wales, Shotimaa ja P�hja Iiri sageli vaid riismed. Prantsusmaa ja Holland koorivad samuti koore, neil pole m�ne talendi kaotus �nnetus, noori tuleb aina peale.
Schwede nimetab etniliste prantslaste taandumist oma maa jalgpallitipust kui �he Euroopas tooni andva rahva h��bumise algusena. Samas on euroopa rahvad, v�i pigem riikide aladel elanud elanikud, segunenud l�bi ajaloo. Hispaania mauride veri ei tee hispaanlasi veel mandunud rahvaks. Eestlased on ei tea kui paljude inimgruppide segu.
Kaldun arvama, et Schwede ei tunne muret mitte niiv�rd selle p�rast, et Prantsuse koondist esindavad mitte n�iteks 300 aasta eest seal riigis elanud inimeste j�reldulijad, vaid pigem on mure jalgpallurite tumedas nahas. Kas ta teeb vahet natsinaliseeritud koondislase ja n�iteks segunenud mustanahalise vahel?
Paraku on rahvustunnet ka poliitiliselt/s�jaliselt kurjasti �ra kasutatud, kui "meie" k�sitamine toimub negatiivse "nende" konstrueerimise arvelt.
....ojehh... selg on nii valusaks j��nud, kell kah palju...
"Riik = etniline (p�lis)rahvus" on vildakas arusaam. Siia poogib Schwerde k�lge veel mingi (n�iliselt moraalist k�rgema) identiteedi, seejuures tabamata, et identiteet, nimetagem seda eesti keeles samastumiseks, on mitmekihilisem.
Laused, nagu n�iteks "�hist prantsuse rahva vaimuga, mida on vorminud sajandid", kombivad �hukest j��d ning pean v��rt�lgendamiseks. Rahvuse alge, mis hakkas end kollektiivselt pidama prantslasteks, on vaevalt vanem kui 200 aastat. Siinjuures on oluline, et Prantsuse riik oli olemas enne rahvust (Schwede kasutab korduvalt ekslikult s�non��mina "rahvast").
S��rane rahvuse kujunemine on l�putu, riikide (st teatud territooriumi) rahvastikuline kooslus on pidevas muutumises. T�nap�eval on selline toiming aga hoopis kiirem ning intensiivsem. Kuidas sellist protsessi juhtida, oleneb juba igast riigist eraldi (sh kuidas riigid seadustavad oma esindajaid) ning on nende endi otsustada.
Kuigi toimunu tundub olevat suhteliselt paratamatu, olen minagi kolumni p�him�ttega p�ri.