Laura, ma saan aru, et internet vajab "täis kirjutamist" ja palk teenimist, aga igasugust jama pole mõtet uuringuks tembeldada. See on lihtsalt ühe (või ka mitme) vaimselt küündimatu klouni sonimine(nn uuring, millel baseerub artikkel). Reaalses maailmas on oluline tahe ja suutlikus. Parim näide on noorelt välismaale(suisa teisele kontinendile) läinud ja kesksuvel (24/06/1987) sündinud Lionel Messi :D Nüüd seik ka Eestist - juhtusin vaatama noortekoondise mängu, soome nimega treeneri juhendamisel mängis ka perspektiivikas noormängija Paalberg. Mängu käik ja tulemus pole oluline. Oluline oli treeneri käitumine. Tipuründaja Paalberg oli tagasihoidlik, kuna palli ei saanud. Põhiline oli pressing kaitsele. Ääremängijaga puudus mõistmine. Mida teeb treener? Asendab tipuründaja ja mängupilt ei muutu. Järgmine käik treenerilt mõnede minutite möödudes: ääremängija välja ja teda asendab ....meistriliigas pidevalt Paalbergi kõrval mängiv Limberg. Kuidas nii rumala treeneri lolli käitumise pealt mingeid andmeid koguda ja siis veel järeldusi teha on liiga pikk, et siia üksikasjalikult lahti kirjutada. Kas Eesti on erand? Kindlasti mitte. Seega selliste "uuringute" pealt midagi järeldada pole just kõige õigem teguviis.

Vaks vahet, kas minna välismaale Eestist või Hollandist. Ehk kas kogud mänguminuteid emmas-kummas tippliigas või kusagil välismaal.

Viimasel aastakümnel on hakatud küsitlusi või tähelepanekuid nimetama uhkelt 'uuringuteks', kuigi uuring vajab teaduslikku lähenemist. Tegelikult ka küsitluste tulemus vajab profesionaalset analüüsi ning kokkuvõtte tegemist. Pole häbiasi, selleks pöörduda ala spetsialistide poole.

kiire analüüs abimehega. Esitaks hüpoteesi, et peame midagi teisiti tegema kui suure kultuuri ja rahvaarvuga jalgpallimaades. Viimati kõlas läbi, et hakkame potentsiaali hindama. Samuti pidavat Itaaliasse minek kehv koht olema jne. Oleks uper algus kui midagigi paistaks numbrites teistmoodi kui ülejäänud 100 riiki kes meist tabelis eespool.

Artikli väide peab paika: noortekoondiste tasemel on aasta alguses sündinutel selge valikueelis. jalgpall.ee U15, U16 ja U17 nimekirjade põhjal on pilt isegi üsna tugev:

Koondis Mängijaid Jan–märts sündinud Osakaal Okt–dets sündinud Osakaal
U15 20 11 55.0% 4 20.0%
U16 24 9 37.5% 4 16.7%
U17 20 11 55.0% 2 10.0%
Kokku 64 31 48.4% 10 15.6%

Kui sünnikuud jaotuksid ühtlaselt, ootaksime igas kvartalis umbes 25%. Tegelikult on Q1 ehk jaanuar–märts sündinuid ligi kaks korda rohkem kui ühtlase jaotuse järgi ootaks, Q4 ehk oktoober–detsember sündinuid aga märgatavalt vähem.

Peamine järeldus

Eesti U15–U17 noortekoondiste nimekirjad näitavad sama mustrit, mida varasemad Euroopa noortejalgpalli uuringud on korduvalt leidnud: aasta alguses sündinud mängijad on valikutes tugevalt üleesindatud ja aasta lõpus sündinud mängijad alaesindatud.

See ei tähenda, et valitud mängijad poleks head. Pigem tähendab see, et noortejalgpallis peab valikute tegemisel eraldi küsima: kas me näeme päriselt suuremat potentsiaali või lihtsalt hetkel küpsemat keha ja varasemat arengufaasi?

Mida see ütleb aasta alguses sündinute kohta?

1. Neil on Eesti noortekoondistes selge esindatuse eelis.
U15 ja U17 puhul on 55% mängijatest sündinud jaanuarist märtsini. See ei ole väike kõikumine, vaid väga tugev kalduvus aasta alguse poole.

2. Eelis on tõenäoliselt osaliselt valikueelis, mitte ainult “talendieelis”.
Aasta alguses sündinu võib olla sama vanuseklassi lõpus sündinust 6–11 kuud vanem. Noorteklassis võib see tähendada rohkem pikkust, jõudu, kiirust, enesekindlust ja varasemat mängukogemust. Treenerile paistab see sageli “valmisolekuna”.

3. See eelis ei pruugi täiskasvanute jalgpallis alles jääda.
Artikli tugev osa ongi hoiatus: varane valikueelis võib anda tee paremasse keskkonda, aga hiljem kaob bioloogilise küpsuse vahe. Kui valik on liiga tugevalt kallutatud varaküpsete poole, võib süsteem üle hinnata lühiajalist valmisolekut ja alahinnata hilisema arengupotentsiaaliga mängijaid.

Mida see ütleb aasta viimase kolme kuu sündinute kohta?

1. Nad on selgelt alaesindatud.
Kokku on U15–U17 valimis ainult 10 mängijat 64-st sündinud oktoobrist detsembrini. U17 puhul on neid vaid 2 ehk 10%. See viitab, et aasta lõpus sündinutel on noortekoondise uksele jõudmine raskem.

2. Koondisesse jõudnud Q4 mängijad võivad olla eriti huvitavad juhtumid.
Kui mängija jõuab valikusse vaatamata suhtelisele vanusemiinusele, võib see viidata tugevale tehnilisele, mängulisele või vaimsele kvaliteedile. See ei tähenda automaatselt, et iga Q4 mängija on “suurem talent”, aga nende arengut tasub eraldi jälgida.

3. Süsteemi jaoks on suurim risk talentide varane kadumine.
Kui aasta lõpus sündinud mängijaid hinnatakse liiga vara füüsilise valmisoleku põhjal, võivad mõned hilisemad arenejad jääda tugevamatest treeningkeskkondadest ja koondisekogemusest ilma. Helsen jt toovadki välja, et hiljem sündinutel võib tekkida väiksem ligipääs kõrgema taseme treeningule ja suurem väljalangemise risk. https://astro1.panet.utoledo.edu/~ljc/birth_sports.pdf

Kõik neli kommentaari on juba kõik öelnud ehk polegi midagi vaja lisada.

Just, see ei olegi tegelikult uus info, kes jalgpalliteadusega veidi kursis on. Euroopas ammu teatakse, et varajasel "talentide" väljanokkimisel puudub perspektiiv. Eestis paistab teadusele jalgu jäämine eriti tugevalt silma, "talentideks" loetakse noorte seas enamuses lihtsalt varaküpseid, samas hilisema arenguga aga tõeliselt andekad jäävad tihti tähelepanuta.Tulemus on see, et varaküpsed põletatakse läbi/vigastatakse enne täiskasvanuks saamist, hilisküpsetel tõmmatakse aga mott maha, liigitades nad nö "andetute" gruppi.