Kirjutan alla. Hala ja soigumist on liiga palju. Me võiks valiksarjas Saksamaad ka võita, aga ikka ilmuks kusagilt välja Juss Haaberstist ja teeks meile lollidele selgeks kui palju õnne Eestil oli ja kuidas järgmine mäng me niikuinii tappa saame.

Eestlaste lemmik spordiala ongi Moodne Vingumine! Me võime tulla maailma meistriks ja ka siis trollid kukuvad vinguma! Tundke neist vähestest võitudest-viikidest rõõmu!

Ka mina olen kahe käega poolt. Väga hästi kokku võetud. Eesti poistele aga edu, loodetavasti tuleb valiksarjas vähemalt üks suur ja võimas võit.

miks palk välja teenida kui saab luusides ka tulu, ütles kalevipoeg ja läks oma neljandale soome lõuna pausile.

ega sa juhuslikult vatitupsu generatsiooni ei kuulu ?

Oleme positiivsemad ametlike mängude suhtes ning ükskõiksemad sõpruskohtumiste tulemuste üle.

Rääkida tulemusest sõprusmängude kontekstist on pastakast välja imetud teema.

Kasperilt õige kokkuvõte.
Eestlased ongi teistmoodi, ja mis sellest? Aga vingumisel ja põhjendatud kriitikal on vahe sees. hirmkõva Islandi vastu taga 0 hoida on väga hea tulemus, aga kas saab olla rahul mänguga tervikuna? Kui mängu eesmärgiks on hoida taga 0, siis saavutati omale seatud eesmärk. Aga mitu raamilööki sai koondis Islanid vastu kirja? Ja kas see on hea tulemus, millega rahul olla?

ma ei tea. asju tuleks ikkagi eristada. on vägagi põhjendatud kriitikat, on palju lahmimist. aga suure hurraaga jälle kaagutama hakta, et kõik kritiseerijad on tusameelsed ja ei oska elada, on omamoodi demagoogiline. selline tehnika võtab ka õigustatud kriitikalt jõu. sest on loodud foon, justkui kõik vinguksid. meenub viimase aja tendents näiteks kõiki solidaarsusmehhanismide üle arutlejaid või KTMide osas sõnavõtjaid (kaudselt) "kibestunud kalju fännideks" tembeldada. tüüpiline ideoloogiline võte. väga tuttav EJLi presidendi sõnavõttudest. nüüd, tundub, et ka soccerneti ametlik viis auditiooriumiga kõnelda.

mina olin pärast neid mänge rahulik, aga mitte rahul. ka selline variant on olemas. kõik oleneb eelteadmistest ja sellest, kuidas ja mida vaadata-oodata. ojamaa pakkus ennast ju kenasti vananevate teniste-kamsi järel kolmandaks, roosnupp-liivak saavad tasapisi mängumeesteks, üle mitme aja on meil väravavaht, kelle pärast ei pea fännid-meeskonnakaaslased muretsema... jne-jne, taaskord - oleneb kuhu mätta otsa ennast vaatama sättida...

kurbust valmistavad hetkel Eesti jalgpallis hoopis platsivälised asjad. näiteks teksti autori valikud. kahju, kui intelligentne noor inimene ennast raha, positisooni ja võimu nimel nii kiiresti laseb ära tinistada. millal ilmus siin portaalis viimane EJLi poliitika osas negatiivne tekst?

see on teada, et eestlased on tuntud vinguviiulid, enamusel on klaas koguaeg pooltühi. aga siin foorumis kohtab kahte liiki dendentsi, ühed on pimesi pohlaku demagoogilise tinistuse lummuses ja teised on mainitult, vaatamata tihti ka heale mängule, negativismi punumise meistrid... kahju on sellest, et siin ei võta sõna need üksikud, kes eestis jalgpallist, selle kultuurist, olemusest ja arengutest aru saavad. selge on see, et vaatamata mängu ilule ja saavutatule peaks õige fänn omasid alati toetama, sest mängijad annavad endast väljakul alati kõik, kui midagi välja ei tule, siis on see ennekõike noorpõlve treenerite tegemata töö, ka JL valed arengusuunad, valitud ebaõige taktika jms, aga mängijatest, kes meid esindavad, võiks ikka lugu pidada palju enam.

Pigem vaatan ilusat jalgpalli kus saadakse 0-3 peksa, aga korralikult rünnatakse mõlemalt poolt. Meil on lihtsalt ebaatraktiivne jalgpall ja kahjuks Tarmo Rüütli väljavahetamisest saati pole mida ilusat ette näidata vä üksikud mängud