Kommentaarid 17
See jutt kõlab, nagu me oleks mõni jalgpalli suurriik, kellel on meeletult valikut ja vaja mängijaid küpsetada nooremates.
Võtsin välja siinkohal viimase koondise nimekirja. Meie keskpoolikud: Vassiljev, Antonov, Käit, Ainsalu, Kreida, Puri.
Ääred: Zenjov, Puri, Ojamaa, Liivak, Miller
Ei taha solvata kedagi, kuid ma päris mitme puhul ei näe, mida nad praegu paremat pakuvad kui Tunjov. Isegi kui ütleme, et ok, keskpoolikus on konkurents suur ei pääseks algkoosseisu, siis vabandust, vb Zenjov on parem, kuid ülejäänud on maksimaalselt temaga samal tasemel. Rääkimata sellest, et kõik teised ääred on ründavad ja teevad haruharva tööd ilma pallita oma klubides. Tunjovi kogemused Itaalia suurte vastu on jällegi olnud täpselt sarnased eesti olukorraga. Peab kaitsma ja siis vastu nõelama.
Laseme noortel mängida, mõni vana kogemusi andmas juures ja mõne aasta pärast oleks arvestatav löögirusikas olemas. Flora noored + välismaa noored ja mõni veel. Sealt võiks saada ilusaid tulemusi.
Rumalad põhjendused Pohlaku kaitseks, et noori florakaid eelistada Serie A mehele. Staadionile tuleks ka rohkem rahvast, kui mängitataks neid, keda publik näha tahab.
frustreeriv kogemus olla
Aasta oli 2016 ja Tunjov oli laps ja kindlasti pole ta iseloomu omadused muutuses olnud?
Hale on vaadata, et me saame 35aastastega 7:0 - näilik muudatus tehakse sellega, et eesotsast vahetatakse üks teise vastu ja tegelikku muutust pole ikka. Esiteks, Kaarel oleks pidanud ammu koondise juures olema, mängijatega ühise keele leidjana, motiveerijana, psühholoogina. Teiseks, me vajame juhendajat, kes on strateeg ja taktik, ning saab mängu dünaamikast une pealt aru, seda Kaarel pole.
Nartsisstliku süsteemijuhi ambitsioonikad Balti liiga võidusoovid on omaette teema - Eesti jalgpalli areng pole ammu enam prioriteet. Läbi ussim*nni tuleb suruda, et mingigi märk maha jääks, ükskõik kus (balti turniiri võit) - no lubage naerda.
Üldiselt on põnev, et selliseid teemasid üldse arutatakse meedias. Eks neid keda võiks ja peaks kellegi meelest koondisesse kutsuma on veelgi peale Tunjovi. Olin oma sõbraga eelmine nädal Pärnus koos ja ma andsin oma hinnangu, kes on koondises tegijad 5 aasta pärast. Ta kirjutas selle nimekirja üles - nüüd on huvitav vaadata kui palju täppi läheb. Alles hiljuti arvasin et tennis on ala, kus võistlustele pääsevad ühel või teisel viisil parimad. Kanepiga juhtunu näitab, et ka tennises ei loe ainult paremus.... ka sobivus.
Ma kujutan ette, et “poliitiliselt korrektseid” vastuseid, miks valikud on sellised nagu on (jäädes südamelt siiraks) polegi nii kerge anda peatreeneri nahas. Aga kõik ei mahu ja mingeid valikuid peab tegema...
Täiest arulage on mõelda, et mees kes on saanud Serie As platsile, ei kõlba meie peatreeneri soosikusse, kui seis on sitt mis sitt. Pigem kaasame Poola esiliigas(Mitte midagi isiklikku ojamaa ega kallaste suunal, kallaste vaieldamatult platsi parim hollandi vastu võõrsil), Premium liiga, Soome liigas mängivad mehed. Samal ajal kui saame kümnemehelise Saksamaa käest kuivalt 0.3 . Kas keegi märkas, et oleks tulnud mingi taktikaline muutus meeskonna siseselt, hetkest kui saksamaa jäi 10ne mehega? Absoluutselt mitte midagi. Peatreener ei ole piisavalt pädev ja tema valikud ja põhjendused ajavad oksele. Juba sooviks muutust peatreeneri rollis.
Kui esimesel poolajal üllatame julge oma poolel palliliigutamisega, siis esimehel võiks ju nupp põlema lüüa, et teisel poolajal maailmaklassiga meeskond tuleb seda meie vastu ära kasutama.
Ja kui olemasoleval treeneril nupp selles osas ei noki, siis võiks tal juures olla peatreener nr 2, kes tegeleb vastase taktikalise ülemängimisega. Kaarel aga on mängija julgemalt mängima pannud ja seda hingan Kaareli puhul väga.