Pean mainima, et minu kui Interi fänni jaoks oli Juventuse selle hooaja häving mõneti nauditav, kuid Itaalia jalgpallile on tähtis, et Torino au ja uhkus suvega end taas kokku võtab.

Hooaja eel ennustasin mina ja kõik teised, et Juventus suudab olla Interile väga tugev konkurent ning pärast esimesi voorusid tundus see kõik üsnagi reaalne olevat, kuid siis läksid asjad käest ära. Ciro Ferrara oli treeneritööga hakkama saanud hetkeni, kuni tuli esimene kriis - see tõi perfektselt välja, miks on riskantne palgata kogenematut treenerit nii tähtsale tööpostile. Juventuse mängijatevalik ei olnud üldsegi kehv ning kindlasti parem kui neist ülevalpool lõpetanud tiimidel (Inter välja arvatud), aga hooaja eel end nii üles kütnud tiim ei suutnud näidata sama pühendumust nagu Roma, Palermo või Sampdoria, kes suutsid sel hooajal endast absoluutse maksimumi välja pigistada. Ferrara ei suutnud tiimi enesekindlust piisava kiirusega taastada ning kui ta asendati, oli juba liiga hilja, et nad end uuesti leiaks.

Itaalia klubide hooaeg Euroopas oli katastroofiline (jättes taaskord välja Interi, kes sel hooajal erinevalt eelmistest on lõpuks ometi suutnud Serie A maine päästa ning mõningal määral Fiorentina) ning Juventus oli kahtlemata häbiväärne, langedes Meistrite liiga grupifaasis ja visates väikese Fulhami vastu maha suure eduseisu. Itaalia jalgpalli maine võib tippklubide esitustega Euroopas suure kahtluse alla sattuda ning seda näitab ka UEFA koefitsent, kus Itaalia võib oma neljanda koha Meistrite liigas kaotada.

Järgmisel hooajal on vaja, et lisaks Interile suudab mõni klubi veel Euroopas särada ning Juventus on see, kes võiks Euroopa liigale veidi rohkem tähelepanu panna ja selle kinni panna. Milan, Roma ja Sampdoria on küll üllatusvõimelised, aga ei tasu loota, et nende teekond väga kaugele küündib, sest finantsilised vahendid pole lihtsalt seal. Milanis küll on, aga kahjuks ei taha Silvio Berlusconi oma rahakotiraudu avada ja kipub pigem taaskord staare müüma. Rooma gladiaatorid võivad küll ükskõik, millise tiimiga vastamisi minna, kuid tervet hooaega kahel tähtsal rindel praeguse tiimiga vastu nad ei peaks. Sampdoria puhul on juba Meistrite liiga kvalifikatsiooniringist edasipääsemine paras saavutus. Palermo ja Napoli, kes samuti koos Juvega Euroopa liigas mängima hakkavad, on üllatusvõimelised, aga nendele ei tasu lootma jääda.

Juventus on oma suurte muudatuste eel pöördumas Luigi Del Neri treenerioskuste poole. Del Neril on küll treenerina omajagu saavutusi ette näidata ning Sampdoria Meistrite liigasse viimine on suur läbimurre, aga võib kahelda, kas Del Neri on ka suur treener. Üks halvem kogemus tal juba Itaalia tippklubist on, kui ta Romas ebaõnnestus. Del Neri on seni endast üsna "Mr. Nice Guy" mulje jätnud ning  kui ta peaks tõesti Juvesse minema, jään tema edu suhtes siiski üsnagi skeptiliseks.

Kindlasti peab Juventus laskma mehel teha oma enda tiim ning tundub, et tõesti kasutatakse ebaõnnestunud hooaja järgset suvi totaalse muutuse tegemiseks, kuid uus spordidirektor Giuseppe Marotta peab koostöös mehega, kes Juve treeneriposti üle võtab, olema väga ettevaatlik. Selge on see, et maailmaklassi mängijaid naljalt Euroopa liiga jalgpalliga ei peibuta ning kõiki üleshaibitud talente või hea hooaja teinud mehi ei tasu eelmiste direktorite eeskujul kiiruga ostma hakata - Juventusele pole uusi Tiagosid, Amaurisid vaja.

Kui selle suvega august välja ei tulda ning taas konkurentsi ei tõusta, siis võib karta, et Juventuse fännid võivad järgmist tiitlit oodata mitmeid-mitmeid aastaid. Itaalia jalgpalli arenguks on see hädavajalik, sest see paneks teisedki klubid rohkem pingutama ning  Juve on hetkel ainuke tiim, kes oleks võimeline ja omab reaalseid ambitsioone Interi domineerimise peatamiseks - Milani lootused on üsna alusetud ning  Roma eesmärk on ilmselt püsida siiski Meistrite liigasse pääsejate seas.