Täna möödub 94 aastat Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) asutamisest.

EJL asutati 14. detsembril 1921 kolme jalgpalliklubi - Eesti Spordiselts Tallinna Kalev, Tallinna Jalgpalli Klubi ja Võimlemisselts Tallinna Sport - ühtekokku üheksa esindaja poolt (Bernhard Abrams, Karl Akel, William Fiskar, Julius Reinans, Oskar Raudsep, Otto Silber, Heinrich Roost, Verner Eklöf ja Vladimir Tell). Organisatsiooni esimene esimees oli Gustav Laanekõrb.

Enne Teist maailmasõda olid EJL-i esimeheks ka näiteks teenekas Vabadussõja võitleja Jaan Lepp ning Eesti Olümpiakomitee üks asutajatest, pikka aega Riigikokku kuulunud ja erinevaid ministriameteid pidanud Ado Anderkopp.

EJL võeti FIFA liikmeks 1923. ja UEFA liikmeks 1992. aastal. Pärast Teist maailmasõda okupatsiooni tõttu katkenud EJL-i tegevus taastati 3. detsembril 1988.

Tänapäeval on EJL Eesti suurim spordiorganisatsioon, kus igapäevaselt töötab ala arengu nimel üle 50 inimese. Organisatsioon korraldab 14 erineva rahvuskoondise tööd ja nende kodumänge, viib läbi Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistlusi ning erinevaid karikavõistlusi, koolitab kohtunikke ja treenereid, litsentseerib klubisid ja mängijaid, töötab välja regulatsioone, arendab infrastruktuuri jne.

Eesti spordiregistri andmetel on jalgpall siinmail kõige harrastatavam spordiala. Kui veel 2013. aasta lõpu seisuga edestas Eestis jalgpalli võimlemine, siis nüüd on jalgpalliga tegelevaid inimesi registri andmetel 18 891. Viiekohalise arvuni küündivad veel võimlemine (16 997) ning ujumine (11 638). Esiviisikusse kuuluvad veel kulturism ja fitness (8889) ning korvpall (8559).