Magnus Pehrsson. Foto: Jana Pipar

12. märts 2015: Eesti koondise peatreener Magnus Pehrsson avaldab 32 koondislase nimed, kellele ja kelle klubidele koondisekutse mängudeks Šveitsi ja Islandiga saadetud sai. Ta täpsustab, et lõplik valik ehk 23 nime selgub hiljem.

17. märts 2015: Pehrsson teatab 21 mängija nime, kes kindlasti koondisega liituvad. Lubab laupäeva õhtuks öelda järelejäänud kahe palluri nimed, kes esmaspäevaks asjad pakkima peavad, et Šveitsi A-koondise minilaagrisse ja valikmängule lennata.

21. märts 2015: Ootele jäänud Joel Lindpere, Pavel Londak, Nikita Baranov, Alo Bärengrub, Markus Jürgenson, Artur Pikk, Sander Puri, Kaimar Saag, Igor Subbotin ja Vladimir Voskoboinikov saavad teada, kes neist osutub valituks ja kes jääb koju.

Mulle meeldib Pehrssoni suhtumine! Rootslane ei karda näidata, et ta pole kõikide mängijate osas 100% kindel. Selline käitumine vajab julgust! Mulle meeldib selle juures avatus. Me kõik teame, et igal treeneril on peas mustmiljon mõtet, ent Pehrsson julges need mõtted avalikult välja käia.

Ta avaldas üldsusele, kellega ta üldjoontes tänasel ajahetkel arvestab, kelle võimetes ja kasuteguris ta kindel on, ning kelle osas ta täna kauem järele mõelda soovib.

Maailma praktikas on tavaline, et tuleb list, mida kärbitakse. Nimekiri, mis saab täiendust, on aga küllaltki ebatavaline nähtus. Seega siiralt ja tunnustavalt: hea töö, Pehrsson! Taoline läbipaistev suhtumine tuleb meie jalgpallile ainult kasuks.

Pealegi on ju nii ajakirjaniku ja jalgpallisõbrana aina rohkem võimalik mõelda, arutleda ja spekuleerida valikute ning tulevaste valitute ja väljajääjate üle. Meie kasvav vutikultuur saab sellest ainult võita!