Koostöös Arte Gümnaasiumiga loodud Eesti Jalgpalli Liidu akadeemia lõpetab järgmise õppeaasta järel tegevuse. Kuna loodus tühja kohta ei salli, avab Tallinna Flora Arte koolis jalgpalliklassi.

Eelmisel nädalal toimunud EJL-i üldkogul avaldas alaliidu president Aivar Pohlak, et õppeaastaga 2026/27 lõpetatakse Arte Gümnaasiumiga koostöös toiminud EJL-i akadeemia ning nende asemel avab Flora jalgpalliklassi. Pohlakuga diskussiooni langenud Tallinna Kalevi president Ragnar Klavan märkis seepeale, et EJL-i akadeemia sulgemisest kuulevad mitmed jalgpalliliidu liikmed esimest korda.

Seejärel uuris Klavan, kas selline võimalus [Artega koostööd teha] olnuks ka teistel klubidel peale Flora. Pohlak ja EJL-i tehniline juht Mario Hansi vastasid, et oli küll, lisades, et Flora jalgpalliklass ei ole seotud ega võta otseselt üle EJL-i akadeemiat.

• Pohlak Klavanile: jalgpallis tuleb sees olla! Noppeid jalgpalliliidu üldkogult
  

Flora noortetööjuht Moorits Veering rääkis Soccernet.ee-le, et Flora vestles mitmete Tallinna koolidega, mis asuvad treeningpaikade vahetus läheduses, et kaardistada võimalusi ja hinnata valmisolekut võimalikuks koostööks. Ta täpsustas ka seda, et Arte võttis Floraga ühendust esimesena.

"Nende arutelude käigus võttis Arte Gümnaasium meiega ise ühendust. Tegemist oli koostöövõimalusele kõige positiivsemalt meelestatud kooliga. Nüüdseks oleme teinud esimesed sammud, et koostööga alustada," teatas Veering.

Selgus, et klubi esmane siht oli luua akadeemia, ent haridussüsteemi jäikus seadis takistused, millest ei õnnestunud üle ronida. Seega jäädi idee juurde avada koolis jalgpalliklass. See mõte tekkis Floral möödunud aasta alguses, kui külastati erinevaid Skandinaavia koostööklubisid.

"Pärast neid külastusi alustasime klubis põhjalikumaid vestlusi, kuidas paremini ühildada noormängijate õppetööd ja sportlikku arengut. Nägime, et võrreldes välisklubidega teevad Flora noortetreenerid mängijatega väljakul väga head tööd, aga tänu kooli ja jalgpalliklubi vahelisele süsteemsemale koostööle on tingimused ja võimalused välisklubides mängijatele treenimiseks paremad," rääkis Veering.

"Jalgpalliklubi ja kooli vaheline koostöö loob mängijatele paremad võimalused treeningute, õppetöö ja taastumise tasakaalustamiseks ning võimaldab treeningprotsessi tõhusamalt üles ehitada. Sellega saab suurendada mängijate treeningtundide arvu ning luua paremad eeldused, et mängijad jõuaksid treeningutele puhanumalt. Nägime, et see on noorte arendamisel valdkond, kus saame oma mängijatele rohkem võimalusi pakkuda ning sellest tulenevalt hakkasime otsima erinevaid lahendusi, kuidas sellist koostöömudelit ka Flora mängijatele luua," sõnas ta.

Ehkki Flora avab koostöös Artega jalgpalliklassi 8. klassis, plaanib jalgpalliklubi tulevikus haaret laiendada. "8. klassist alustamise otsus tuleneb eelkõige sellest, et tegemist on perioodiga, kus noormängijate koolikoormus muutub suuremaks ning samal ajal kasvavad ka sportlikud nõudmised ja treeningmaht.

Näeme, et just selles vanuses muutub kooli ja spordi parem ühildamine eriti oluliseks ning seetõttu pidasime seda sobivaks kohaks, kust alustada. Lõpliku lahendusena me seda ei näe ja pikem eesmärk on liikuda järk-järgult struktureeritud mudeli suunas, mis toetaks noormängijate arengut ja tippsporti pürgimist laiemalt ning hõlmaks võimalusel perioodi 6. kuni 12. klassini. Peame suutma pakkuda Eestis samasuguseid võimalusi, mida meie konkurendid üle maailma," lausus Veering.

Kuidas kommenteerib Veering eripaikades ringlema läinud väidet, et kuna vastuvõtt Artesse eeldab õpilase liitumist Floraga, on see klubi poolt järjekordne katse kõik paremad noored omale meelitada?

"Koostöö kooli ja akadeemia suunas liikumise eesmärk on pakkuda Eestis noormängijatele keskkonda, mis aitaks neil liikuda rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise taseme suunas. Flora missioon on tugevdada Eesti jalgpallikultuuri, arendades eestlastest jalgpallureid ning treenereid rahvusvahelisele tasemele. Selle juures on kooli ja spordi ühildamine ning akadeemia suunas liikumine meeletult oluline. Meie jaoks on kõige olulisem see, et noormängija leiaks enda arenguks sobiva keskkonna ja Eesti jalgpall liiguks edasi.

Kui keegi usub, et selline mudel aitab tal paremini ühildada õppetööd ja sporti ning toetab tema arengut, siis muidugi on võimalus Floraga liituda. Kuna Flora kasutab sisuliselt ainult Eesti kodakondsusega jalgpallureid, siis see tähendab, et meie huvi on tekitada olukord, kus klubid tahavad meiega koostööd teha. Seega ei saa me omale lubada üleolevat või ebakorrektset käitumist ühegi kasvatajaklubi suunas," vastas Veering.

15. maini said poisid ja tüdrukud sünniaastaga 2012 kandideerida 8. klassi. Kokku võetakse vastu 26 õpilast. Kandideerijate sportlikku taset hindavad Flora treenerid ning õpitulemustega tutvub Arte õppejuht. Veeringu sõnul oli potentsiaalsete õppima asuvate noorte huvi olnud oodatust suurem.

Ka Tartu Tammeka asub kooliga koostööd tegema

Lisaks Florale asub kooliga koostööd tegema Taaralinna esiklubi Tammeka. Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium pakub koostöös Tammekaga uuest õppeaastast jalgpalli-õppe moodulit. Kolme gümnaasiumiaasta jooksul läbib gümnasist üheksa kursust:

• Jalgpalli õpe ja treeningmetoodika (5 kursust).
• Jalgpallikohtuniku töö ja mängureeglid (1 kursus, koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga).
• Treeningprotsessi analüüs ja abitreeneri roll (1 kursus).
• Sportlase toitumine ja tervislik tasakaal (1 kursus).
• Vigastuste ennetamine ja esmaabi jalgpallis (1 kursus).

Tammeka pressiteates tõi klubi tegevjuht Kristjan Tiirik eraldi esile, et mooduli kursuste planeerimisel arvestatakse Eesti meistrivõistluste mängude graafikuga, jättes piisavalt aega taastumiseks ja koolitöödeks. "Jälgime koostöös kooliga jalgpallurite õpi- ja treeningkoormust," rõhutas Tiirik.

Eesti Jalgpalli Liidu tehniline juht Mario Hansi: paljud akadeemia lõpetanud mängijad jõudsid Premium liigasse

EJL-i ja Arte Gümnaasiumi loodud akadeemia, mis keskendus 8. ja 9. klassile, nägi ilmavalgust 2018. aastal. Kaks aastat hiljem lõpetas esimene lend. Järgmise aasta kevadel lõpetab kaheksas lend, mis jääb ühtlasi ka viimaseks.

Alaliidu tehniline juht Mario Hansi vastas Soccernet.ee esitatud küsimustele kirjalikult. Selgus, et ehkki akadeemiaga tõmmatakse Artes otsad kokku, siis jalgpalliliidu jalgpalliklass jääb gümnaasiumi osas eksisteerima. Lisaks plaanib EJL suunata ressursid mujale, sest nähakse, et klubid suudavad ise akadeemiaid luua.

Miks lõpetatakse õppeaastaga 2026/27 Arte Gümnaasiumiga koostöös toiminud EJL-i akadeemia?
Nagu öeldakse — miski pole igavene. Põhjuseid on mitmeid, aga kindlasti ei ole üheks neist see, et EJL-i akadeemia ei toimi. Läbi aastate on väga paljud akadeemia läbinud mängijad jõudnud Premium liigasse ning statistikale tuginedes võime julgelt öelda, et akadeemia kui tippsooritusele suunatud keskkond valmistab mängijaid tippjalgpalli nõudmisteks paremini ette.

Rääkides põhjustest.

Esiteks on meil alati olnud laual kaks võimalikku teed: kas jalgpalliliit kogub tsentraalselt parimad mängijad kokku ja loob EJL-i akadeemiad või jõuavad klubid ise sinna, kus neil on võimekus oma akadeemiad üles ehitada. Eestis on sellega juba hakkama saanud Paide Linnameeskond ja Tallinna Kalev.

Juba mõned aastad tagasi oli näha tendentsi, et klubide paremik ei jõudnud enam EJL-i akadeemiasse, sest klubidel endal oli soov ja plaan luua mängijatele nn tippsooritusele suunatud keskkond. Need olid esimesed märgid muutustest. Lisaks lõid mõned klubid ühenduse nimega ETP (Estonian Talent Project — H. H.), mis tähendas, et prooviti võtta julgemalt vastutus tippnoorte arendamise eest.

Teiseks õpib EJL-i ja Arte akadeemias igal aastal umbes 50 mängijat. Kui võtta arvesse kogu Eesti mängijate valik, siis on see Eesti mõistes ühe mängija kohta küllaltki suur investeering. Mina olen pigem seda meelt, et jalgpalliliiduna on meie kohustus mõelda kogu Eesti potentsiaalikate noorte peale ning meie viis neid aidata peaks olema laiapõhjalisem.

Siin tuleb mängu 2025. aasta suvel alustatud noortetöö kvaliteedistandardi projekt, mille kaks peamist eesmärki on:

• Tõsta kogu Eesti noortejalgpalli kvaliteeti.
• Aidata kaasa sellele, et Eestis tekiksid klubide enda akadeemiad.

Need kaks projekti mingis mõttes duubeldavad teineteist, sest õnnestumise korral võiks lõpptulemus olla sama — meie koondisi ja klubisid esindavad oskuslikumad ning tippjalgpalliks paremini valmis noored.

Seega oli strateegiliselt laual kaks valikut: kas suunata rohkem ressurssi EJL-i akadeemia projekti, seda edasi arendada ja laiendada — mis oleks olnud kindlasti ka väga suurte lisakuludega — või hakata rohkem ressurssi (ja aeg ning energia on ressurss) suunama noortetöö kvaliteedistandardisse.

Hetkel oleme oma panused pannud kvaliteedistandardile eespool mainitud põhjustel. Ja ega keegi ei tea täna lõpuni, kas ja kui hästi me selles õnnestume. Võib-olla tuleb kümne aasta pärast tunnistada, et sai tehtud vale valik ja tuleb tsentraliseeritud mängijate arendamise juurde tagasi pöörduda. Samas olen veendunud, et EJL-i ja klubide koostöös on võimalik kogu noortetöös teha samme edasi. Ning on klubisid — Paide ja Kalev —, kes on juba näidanud, et klubiakadeemia on Eestis võimalik.

Kas koostöö jätkub gümnaasiumi tasandil jalgpalliklassidega?
Jah, seal viivad meie poolt valitud treenerid kaks korda nädalas mängijatele treeninguid läbi. Gümnaasiumi tasandil on EJL-il endal pigem keeruline täismahus akadeemiat luua, sest näiteks paljud 11. klassi mängijad teevad juba oma esimesi samme esindusmeeskondades. See tähendab, et hommikused treeningud toimuvad neil juba koduklubide juures, mitte meie organiseeritud Arte treeningutel. Seega on pigem tegemist lisatreeningu võimalusega nendele mängijatele, kelle koduklubid veel hommikupoolseid treeninguid pakkuda ei saa.

Kui rahule on EJL jäänud jalgpalliakadeemia projektiga? Millised olid kitsaskohad, millised olid rõõmuhetked?
Nagu eelpool mainitud, annab akadeemia mängijatele võimaluse treenida oluliselt suuremate mahtudega ja ümbritsetuna kõrgemast mängijate keskmisest kvaliteedist ning paljud akadeemia lõpetanud mängijad on jõudnud vähemalt Premium liigasse. Mingil hetkel tegime statistikat ja näiteks 2004. aastal sündinud lennu lõpetajatest jõudis Premium liigasse ligi 40% mängijatest. Ainult tavapärases Eesti klubikeskkonnas oleks see ebatavaliselt suur protsent.

Seega küsimus ei ole niivõrd selles, kas akadeemia õigustab ennast projektina või mitte. Pigem andis see klubidele hea mudeli, kuidas akadeemiat üles ehitada. Kõige olulisem osa selle juures on koostöö kooliga, mis võimaldab tõsta treeningmahte nii, et õppimine ja sport oleksid paremas tasakaalus.

Kas midagi saaks ka meie akadeemia juures paremini teha? Alati saab. Projekti on aastate jooksul pidevalt täiendatud, kuni jõudsime piirini, kus järgmiste arengusammude tegemine ei oleks olnud hetkeseisus enam majanduslikult jätkusuutlik.

Millised olid rõõmud? Neid tasuks küsida pigem treeneritelt, kes mängijatega igapäevaselt töötavad — kindlasti on neil palju emotsionaalseid ja inspireerivaid lugusid rääkida. Küll aga oli Arte koolijuhtidega kohtudes väga hea meel kuulda, et jalgpallurid on kogu Arte koolisüsteemis näidanud ennast ülimalt küpsete ja elutervete noortena.

Samas ei ole mõtet akadeemia loost veel päris matusemeeleolus rääkida. Projekti viimase lennu lõpetamiseni on veel aega ning meie kohus on tagada ka viimastele lendudele täisväärtuslik treening- ja õppekeskkond kuni õppeaasta 2026/27 lõpuni.

***

EJL-i akadeemia lõpetanud mängijad:

Esimene lend

Markus Riisenberg
Romet Kaupmees
Romet Mathias Kivestu
Ramon Smirnov
Hugo Palutaja
Kristofer Robin Grün
Oliver Niit
Oliver-Aleksander Otti
Adrian Mõttus
Oskar Hendrikson
Roman Teljakov
Egert Pootsik
Fjodor Melehhov
Markus Vetto
Georg Pank
Daniil Golovatš
Mark Terehhov
Evgeni Radionov
Aleksander Filatov
Siim Leier
Rinno Saviir
Tauri Bachmann

Teine lend

Karl Orren
Sander Lepp
Klaivert Märtson
Gregor Sandre
Kevin Sandre
Aleksander Švedovski
Steven Mäearu
Mihhail Kolobov
Kirill Belenikin
Sten Maripuu
Romeo Aan
Välek Altnurme
Siim Erik Salura
Ervin Roostar
Robin Isok
Sten-Marten Zuts
Oskar Hõim
Aron Allik
Tanel Darius Leis
Sander Soo
Joosep Põder
Markus Põder
Andre Balta

Kolmas lend

Rico Randväli
Oliver Veltmann
Richard Priimann
Enriko Kajari
Riko Kolts
Roland Lukas
Rihard Meesit
Aleksei Tšernjakov
Alex Dunitš
Timofei Tihhomirov
Sander Liiker
Martin Tomberg
Markus Johannes Leivategija
Maksim Kalimullin
Matvei Jekimov
Romet Silov
Silver Rebane
Olger Tauer
Mario Ola
Ander Sikk
Roomet Pärn
Gregor Pärn
Ilja Šaškov
Karl Sebastian Puustusmaa

Neljas lend

Robin Miguel Ortega
Ramon Kempi
Dylan Sal-al-Saller
Anton Matis Luukas
Kaur Kippar
Artur Štšetinin
Fjodor Jekimov
Vladislav Petrov
Mihhail Jumankin
Martin Vaher
Jaagup Taal
Ralf Kaljumäe
Hubert Liiv
Maksimilian Skvortsov
Brendon Oliver Maclennan
Lucas Kris Leis
Bruno Sergio Treufeld
Marlon Liivaru
Jevgeni Tšernjakov
Aleksandr Lohmatov
Ken Ristjan Mölder

Viies lend

Kaimar Markov
Romet Leppik
Gert Kabal
Karl Kompus
Andreas Kompus
Patrick Pihlak
Marat Šesterikov
Mihhail Džemesjuk 
Ivan Uskov
Artjom Truuväärt 
Mark Artjunin 
Sten-Martin Volkov
Andreas Tetsmann
Sebastian Nieländer 
Karl-Martin Kruusamägi
Ken Vassilenko 
Sander Salei 
Kevin Pormeister 
Edward Sõrovatenko 
Robin Hansen 
Ruuben Nõmmann
Daniil Smolin

Kuues lend

Jesse Esna
Sten-Mario Väljas
Eero Kirs
Riko Kauge
Kaarel Kahro
Jako Ilves
Andreas Põder
Joonas Kalberg
Luka Andreson
Karl-Toomas Udumäe
Kaarel Orren
Krister Milk
Samuel Kirsipuu
Jaroslav Kljujev
Maxim Antipenko
Nikita Zaharenkov
Timur Giršik
Mihhail Hansman
Ilja Lohtenko
Vladlen Jemeljanov
Daniel Kirs
Ismail Soroka
Robin Jeršov
Thor Alunurm
Steven-Luca Pormeister
Andres Kiisel