Kommentaarid 40
Hiiu uurimine on, selle lepingu uurimine on. Avage palun veel uurimisi. Kohtunike mõjutamine on uurimise all? FIFAs teatakse sellest või nad on samasugused ja vaikitakse maha?
Vaevalt, et Sõrves täna vaikne on. Hea, kui seinad püsti jäävad.
Vanasti, Pohlak sekkus ka Subbotini üleminekuga Saksamaale, ehk need uurimise tükkid ongi väga palju!
Sõltub noorest, kui nende jaoks perspetiivikaga, siis nad tahavad ikka pappi tulevikus teha.
Hallo kosmos. Mis kuradi pask seal liidus toimub?
PS. Aivar Pohlak ju de facko esindas FC Florat - kui palju tehinguid/otsuseid ta on EJL-s Floraga/Florat puudutavana teinud on?
Omaette teema, et miks augustist 2024 jõuti täiesti juhuslikult 2025 juunisse?
Kuulujuttudel ja lekitatud infokildude põhjal on väga raske seisukohta võtta kas või kui tõsine asi on. Dokument mida siin üks vb mitte kõige erapooletum advokaat kommenteeris, selle kirjelduse järgi teema on väga üle forseeritud. Selle kirjelduse järgi oli nn heade kavatsuste protokolliga, mis omab null juriidilist kaalu, osapooltel puudub kohustus kuidagi sellest kinni pidada või isegi juhinduda sellest. Teatud sõnastused mis välja toodi pigem olid näited sellest kuidas see on pigem poolte kokkulepe, et kui kõik on hästi ja käitume härrasmeestena, siis omavahel suheldes võiksime me käituda selliselt. Tahaks muidugi ise lepingut näha et päris seisukoht kujundada.
Huvitav on see, et asi, mille üle kaevati 2024 augustis just nüüd tuleb avalikuks ja enne kui kellelegi ametlik kahtlustus esitatakse.
Kui on kahtlustus, kui on protsess, kui süüdi mõistetakse, siis saab lõpliku hinnangu anda.
https://soccernet.ee/artikkel/paide-linnameeskond-aivar-pohlak-on-esitanud-meie-kohta-valevaiteid
Ja mis oli selle loo finaal? Paide hääletas täpselt nii, nagu Pohlak oli esiliiga klubidele öelnud (et loodetud raha ei pruugi tulla). Ei mäleta, et Paide oleks kuidagi vabandanud. Vastupidi, Veskimäe heitis liidule ette, et see ei ole leidnud vahendeid esiliiga klubide toetamiseks.
Ükski kartellikokkulepe ei ole samuti juriidiliselt pädev. Ebaseaduslik sellegi poolest.
Kujuta ette, et näiteks Eesti koolide vahel sõlmitakse selline kokkulepe, kus õpilased/õpetajad ei tohi kooli vahetada.
Isiklike solvangute asemel võiksid sisuliselt vastata, mitte lõõpida oma teadmatuse põhjalt demagoogilisi või faktuaalselt valesid argumente. Tulevikuks, tugevam viis pole mitte üritada vastast pisendada, vaid tema argumentide ümberlükkammisele keskenduda.
Sisulise vastusena, suusõnaline leping on leping, kirjalik leping on leping, iga kirjalik või suuline dokument ei ole leping.
Äriettevõtluses väga tavaline moodus, Heade kavatsuste protokoll, on näide dokumendist, mis sätestab kuidas ideaalmaailmas võiksid toimida kahe organisatsiooni vahelised suhted. Need ei kohusta kedagi, need reguleerivad, kuidas võiks pooled, kes teineteisega soovivad läbi saada, omavahelist suhlust teostada. Nendes dokumentides tuuakse samuti alati välja, et need ei kohusta kedagi, ega anna kellelgi õigustatud eeldust.
Kavatsuste protokoll omab juriidilist kaalu AINULT juhul, kui sellega selgesõnaliselt lepitakse kokku eksklusiivsuses, kus tingimustest mitte kinni pidavale või väljuvale poolele on kehtestatud sanktsioonid. Antud juhul kus on väidetavalt sisse kirjutatud et see ei oma juriidilist kaalu, siis see dokument on väärtusetu.
Nüüd mina ei ole näinud antud dokumenti, ma ei tea kuidas see on sõnastatud, sellest tulenevalt ma ei võta ka muud seisukohta, kui see, et mis see olla võis, kuid eks uurimine selgitab.
Kartellikokkulepe nüüd, väga palju kasutatud väljend. 21. Sajandil Eestis on ainult 2009.a viinakartelli kokkulepe olnud see kus keegi süüdi mõisteti kartellikokkuleppes. Kartellikokulepe ei ole allkirjastamata heade kavatsuste protokolli ettepanek ühelt poolelt teisele, selle jaoks on vaja tõestatavaid konkreetseid tõendeid, sh kindlaid suunitlusi, kuidas toimitakse, et ühiselt saada suuremat tulu ja eelist. Mitte ükski siiani esitatud tõend ei oleks piisav et tõestada kartelli.
Minu point on lihtne, järeldusi tehakse põhjusega pärast tõendite läbitöötamist, mitte enne kui tõendid on kogutud.
„Mis puudutab poleemilist lepingut tsirkuleerinud klubist kõlanud argumenti, et dokumendi järgi on tegu vaid „hea tava kokkuleppega“, mis „ei oma mistahes juriidilist jõudu“, siis sellesse tasub suhtuda skepsisega,“ ütles Parind.
„Juriidikas lähtutakse üldjuhul ikka asja sisust, mitte kattevarjuks valitud sõnadest paberil. Sama hästi võiksid ju ka tööandja ja töötaja lepingu, mis oma kõikide sisuliste tunnuste poolest on tööleping, pealkirjastada kui „luuletus vanaemale“ ja maksudest kõrvale hoidmise eesmärgil paksus kirjas öelda, et „tegu ei ole töölepinguga“. Loeb siiski lepingu tegelik ja domineeriv sisu ning see, kuidas lepingu pooled lepingut tegelikult näevad ja täidavad.“
Eriti oluline on selle asja puhul see, et selles heade kavatsuste protokollis või milles iganes sooviti kokku leppida kolmandate isikute õiguste piiramises ehk laste ja treenerite õiguses valida endale ise tööandja, treeningupaik jne. Ehk vahet ei ole, mida pooled paberil lepingu kehtivuse osas kokku lepivad (või ka suuliselt) või mida nad selle juriidilise kehtivuse kohta deklareerivad, niipea kui nad päriselt kokkuleppe alusel tegutsema ja teiste isikute õigusi piirama hakkavad on sellel tegevusel juriidiline tähendus.
Võrdluseks võib tuua näiteks selle, et kui kaks apteegiketti lepivad kokku, et me üksteise juurest lahkunud töötajaid ei palka ning töötasu X summast kõrgemale ei tõsta, on see igal juhul keelatud kokkulepe, kuna see kahjustab kolmandate isikute õigusi. See on keelatud ka siis, kui selle kohta ei ole mingit kirjalikku dokumenti või kui kirjalikus dokumendis deklareeritakse, et sellel hea tahte koostööavaldusel pole juriidilisi tagajärgi. Juba see, et selle järgi käitutakse ongi iseenesest juriidilist tähendust omav samm, vaatamata sellele, mis paberil kirjas.
Mis puutub sellesse, kas antud juhtumis pandi toime kuritegu, siis kui sa mu teksti tähelepanelikult lugesid, siis ma ei väitnud kusagil, et kuritegu on toime pandud. Ma ei tunne kriminaalõigust piisavalt hästi, et näiteks teada, millal kuriteokatse ise on karistatav ja millal on vaja reaalselt toime pandud tegu (antud juhul siis mõlemapoolset aksepti). Eks seal on erinevaid nüansse veelgi ja oluline võib olla hoopis see, kas mõned klubid omavahel taolistel põhimõtetel juba toimivad. Küllap selle selgitab uurimine aga päris nii must-valge see ei ole, et kui pole kuritegu siis pole ka üldse õiguslikke probleeme. Rääkimata eetilistest probleemidest.
Vaatamata olukorra kriminaalsusele on minu hinnang igal juhul see, et selliseid kokkuleppeid sõlmivad klubid käituvad valest ja ebaeetiliselt ning eriti jälk ja põlastusväärne on see, et jalgpalliliit mahitab taolisi laste ja treenerite õigusi piiravate kokkulepete sõlmimist klubide vahel kui tegelikult peaks ta hoopis jalgpalliga tegelevaid lapsi ja neid aitavaid treenereid kaitsma.
Kui Flora nii väga nende 2 loobuja pärast muretses, eks kutsunud siis oma trenni tagasi. Mis takistus selleks oli? Või peakski kõigil treeneritel ja mängijatel keelama üldse klubivahetuse ära, see on ju nende enda huvides, kui nad ühe klubi küljes vangis on, äkki ei saa mujal hakkama? Või kõigi töötajatega võiks ju sama olla, ei tohi tööandjat vahetada, see on su enda huvides, äkki sa ei saa uuel töökohal hakkama? Kõlab tõesti nagu Pohlaku vildakas ideoloogia ja asjade tõlgendamine väga kallutatult.
Eelise osas ma ei pidanud silmas mitte seda üksikjuhtumit, kuigi selge eelis see muidugi on, kui ühe klubi konflikti teisega tuleb vahemehena lahendama ühe klubi juhi issi ja sama klubi asutaja. Aga see on palju laiem pilt, kus Flora ja EJL on tahetud ühena näha ja pakkuda klubile eeliseid küll staadioniga sahkerdades, küll parima infra rajamist toetades, küll koondisekohtade eelisega varasemal ajal jne, küllap neid näiteid hakkab järjest enam päevavalgele tulema, kui ükskord õnnestub jalgpallist teha ühemehe ala asemel ühiskondlikult tähtis sport.