Jaanuarikuu esimese nädala kuumimaks teemaks jalgpallimaailmas ei olnud üllatustulemused Inglismaal ja Itaalias. Ei olnud ka Dzeko liitumine Manchester City'ga ega Cassano liitumine AC Milaniga. Isegi mitte Hodgsoni vallandamine Liverpoolist.

Anglofiilne meedia tagus terve nädala hoopis seda rauda, mis lubas David Beckhami tõenäoliselt kaheks kuuks Tottenhami laenule viia. Päevagi ei möödunud uute ja veel uuemate detailideta: Spurs tahab Becksi, Becks tahab Spursi, Galaxy lubab seda, Galaxy ei luba seda, Spurs ootab Becksi juba pühapäevaks ning lõpuks ... diil jääb ära.

Muidugi ei ole see veel päris lõpp, sest Becks võib osaleda Spursi treeningutel ning seegi on ju tõeline uudispomm. Pealegi ei saa välistada, et laenuleping lõppude lõpuks ikka kuidagi läbi surutakse, olgu see siis kaheks kuuks või näiteks kaheks nädalaks.

Nimi maksab ja see ei tohiks vist kedagi üllatada, aga kuskil peaks ju siiski mingisugune mõistuslik piir ette tulema, ei? Mis kasu oleks Tottenhamile reaalselt kaheks kuuks popstaarist, kelle parim enne jalgpallurina on möödas ja kes ei olnud MLS-i hooaja lõpus silmapaistvam kui näiteks selline mees nagu Joel Lindpere?

Vastus peitub küsimuses: popstaarina on ta õnneks või kahjuks nii või naa Spursile kasulik. Olgu siis kaheks kuuks või üldse mitte. Juba see on pead tõstva klubi mainekujundusele kõva sõna, kui miljonite tiinekate ebajumal tahab nende meeskonnas mängida ja hoiab neid meedia esikaanel. Mida rohkem kära, seda parem.