Balti Liiga idee on olemas juba alates ajast, mil balti riikide iseseisvad jalgpalliliigad saavutasid vähegi arvestatava taseme. Peatselt algaval hooajal saab mõte lõpuks ka teoks. Mida see endast täpsemalt kujutab?

Kõigi kolme riigi esindajad väitsid tutvustaval pressikonverentsil korduvalt, et Balti Liiga eesmärgiks on kohaliku jalgpalli areng ja heaolu, finantskasum on kaugem eesmärk. Samuti kinnitati liitudevahelist üksmeelt ning ühise eesmärgi nimel töötamist, leides, et see on parim võimalus balti riikide jalgpalli arendamiseks.

"Balti riigid on alati olnud konkurendid, see on loomulik naabritevaheline sõbralik võitlus," lausus Leedu esindaja Liutauras Varanavicius, millele järgnes hulk meeleolukaid näited nii lähi- kui kaugemast ajaloost.

Tegelikult üritati midagi Balti Liiga sarnast moodustada juba üheksakümnendate aastate alguses, kuigi tollal kaasati ka teiste riikide klubisid. Üldkokkuvõttes meenutati seda üritust aga kerge muigega ning jõuti järeldusele, et õigeks Balti Liigaks seda siiski lugeda ei saa. "Soojendus," nagu seda kerge huumoriga iseloomustas Läti esindaja Janis Mežeckis.

Kaksteist klubi neljas grupis

Süsteem on järgmine: neli parimat Eesti, Läti ja Leedu klubi kohtuvad omavahel terve hooaja jooksul, et novembri alguseks selgitada välja parim. Kokku on moodustatud neli alagruppi, igaühes üks klubi igast riigist.

Kõik meeskonnad mängivad omavahel läbi kaks korda (kodus- ja võõrsilkohtumine) ning iga alagrupi kaks parimat pääsevad edasi veerandfinaali. Ka veerand-, pool- ja päris finaalis kohtutakse kaks korda, taas nii kodus kui võõrsil.

Alagrupid on koostatud põhimõtte järgi, et kolmes grupis on ühe riigi eelmise hooaja võitja, teise riigi hõbe ning kolmanda riigi neljanda koha omanik. Neljandas grupis on kõigi kolme riigi mullused pronksiklubid. Seega näevad alagrupid välja järgmised:

A-alagrupp: FBK Kaunas (Leedu), Narva JK Trans (Eesti), FK Dinaburg Daugavpils (Läti)
B-alagrupp: FK Ekranas Panevežys (Leedu), Tallinna FC TVMK (Eesti), FK Ventspils (Läti)
C-alagrupp: FK Žalgiris Vilnius (Leedu), Tallinna FC Levadia (Eesti), FHK Liepajas Metalurgs (Läti)
D-alagrupp: FK Vetra Vilnius (Leedu), Tallinna FC Flora (Eesti), Skonto FC (Läti)

Esimesed voorud, kui pärismurul mängida pole võimalik, peetakse Lätis ja Leedus sisehallides ning Eestis Sportland Arenal, kuhu plaanitakse tekitada ka istekohad. "Eesmärk on hooajaks 2008 saada valmis korralik sisehall," andis Aivar Pohlak lootust, et ka Eestis toimuvad kohtumised kolitakse jäise kunstmuru pealt katuse alla.

Raha, raha, raha

Balti Liigat juhib vastav komitee, kuhu kuuluvad kõigi kolme riigi esindajad: Läti Jalgpalli Liidu peasekretär Janis Mežeckis, Leedu Jalgpalli Liidu president Liutauras Varanavicius ja Eesti Jalgpalli Liidu asepresident Aivar Pohlak. Viimane on ühtlasi liiga tegevjuht ning ka liiga peakontor asub Tallinnas.

Sel aastal on Balti Liiga eelarve 710 000 eurot, millest umbes pool on ette nähtud kõikvõimalike preemiate maksmiseks. Iga osalev klubi saab nö. stardikapitaliks 13 000 eurot, iga alagrupimängudes teenitud punkt lisab 650 eurot, veerand- ja poolfinaali jõudmist premeeritakse 3600 euroga. Finaalis kaotanud klubi saab veel 3000 eurot ning liiga võitja 5000 eurot.

Lisaks sellele kompenseeritakse klubidele kõik reisikulud, sealhulgas lennupiletid, bussisõiduga seonduvad kulud (sõit välismängule või lennujaama, kohapealne transport), majutus ning toitlustamine. Ka klubid, kes pääsu Balti Liigasse ei taganud, saavad oma osa. Igale välja jäänud Meistriliiga klubile makstakse ühekordse toetusena 2875 eurot.

Kaks mängu ETV-s

Liigamänge hakatakse ka televisioonis vahendama, praegu on kindel vähemalt kahe alagrupimängu otseülekanded ETV-s. Juhul kui Eesti klubid peaksid pääsema edasi veerandfinaali, näidatakse arvatavasti ka neid kohtumisi jne. Praeguseks on ETV kavas järgmised ülekanded:

• teisipäev, 10. aprill kell 18:00 Tallinna FC Flora - Skonto FC
• teisipäev, 22. mail kell 18:00 FK Žalgiris Vilnius - Tallinna FC Levadia

Peagi avatakse ka Balti Liigat kajastav ingliskeelne veebileht aadressil www.balticleague.com.