Premium liiga aprillikuu sümboolses koosseisus domineerib Tallinna FCI Levadia, kes võitis kuuest mängust neli ja viigistas kaks. Kokku on sümboolses koosseisus kuue klubi mängijad.
Levadia on sümboolses koosseisus esindatud peatreeneri ja viie mängijaga. Harju JK Laagri pääses valikusse kahe ning Tartu JK Tammeka, Pärnu JK Vaprus, Nõmme Kalju FC ja Tallinna FC Flora ühe mängijaga. Seejuures kolm mängijat tegid kahest kaks ehk mahtusid tänavu parimate sekka teist kuud järjest.
Aprillikuu sümboolse koosseisu valimisel on arvestatud neljanda kuni üheksanda vooru mänge, mis tähendab, et 30. aprillil toimunud kümnenda vooru kohtumine Flora ja Harju vahel läheb arvesse maikuu sümboolse koosseisu moodustamisel.
Soccernet.ee aprillikuu sümboolne koosseis:
Jan Martti Vainula (Harju) - Vainula on üks nendest, kes tegi kahest kaks ehk säilitas oma koha sümboolses koosseisus. Kui konkurendid ootavad, millal hakkab 18-aastane väravavaht lõpuks kooliraha maksma, siis Vainula on säravate esitustega tõestanud, et talle on väga keeruline väravat lüüa. Ta sai aprillis kirja kuus täismängu, hoides seljataguse puhtana nii Vapruse kui Tammeka vastu.
Daniil Rudenko (Harju) - Kui Vainula hoiab Harju väravasuul asjad korras, siis Rudenko teeb tegusid nii kaitses kui ründes, töötades äärel väsimatult üles-alla. Tema standardolukorrad on väga ohtlikud - sellega on hästi kursis Vaprus, kelle vastu andis Rudenko 2:0 võidumängus kaks väravasöötu. Lisaks säras 22-aastane ukrainale resultatiivse sööduga Kuressaare vastu ja skooris ise Nõmme Unitedi vastu.
Victory Iboro (Levadia) - 21-aastane Nigeeria keskkaitsja mängis aprillis maksimumminutid, mille jooksul löödi Levadiale vaid neli väravat - kaks nullimängu ja ülejäänud mängudes minimaalselt üks värav. Iboro suureks tugevuseks on õigel ajal õiges kohas olla. Ta demonstreeris seda kõige paremini 4:0 võidetud Tallinna derbis, lüües Sergei Zenjovi nina alt palli minema ja hoides pealtnäha kindla värava ära. Lisaks andis Iboro väravasöödu 7:0 võidumängus Narva Transi vastu.
Pedro Manoel (Tammeka) - Tammeka alustas aprilli 3:1 võiduga Flora üle, aga seejärel kaotati viiest mängust neli ja üks mängiti viiki. Sellele vaatamata kerkis eredalt esile Manoel, kes lõi eelmisel kuul kolm väravat, mis on keskkaitsja kohta haruldaselt vägev saavutus. Tammeka lõi aprillis kokku viis väravat, seega 20-aastane brasiillane sai 60% nendest enda nimele.
Abraham Nwankwo (Levadia) - Ühe õnnetus on teise õnn? Hooaega põhikoosseisus alustanud Tanel Tammik sai aprilli alguses Unitedi vastu punase kaardi ja kaotas seejärel oma koha Nwankwole. 24-aastane Nigeeria keskkaitsja kasutas selle suurepäraselt ära, sest pole pärast seda algkoosseisust välja jäänud. Nwankwo on Premium liigaga korralikult kohanenud ja ründajatele väga ebameeldiv mängija. Ta andis sarnaselt Iborole väravasöödu 7:0 võidumängus Transi vastu.
Kevin Aloe (Vaprus) - Vaprus alustas hooaega konarlikult, aga esimese ringi lõpus saadi kaks võitu järjest ja parandati oma tabeliseisu märgatavalt. Nendes mängudes oli suur roll 30-aastasel Aloel, kes esmalt andis 1:0 võidumängus väravasöödu Kuressaare vastu ja skooris seejärel ise 2:1 võidumängus Kalju vastu. Tema värav polnud selline, et peaks kutsuma kiirabi, aga efektne siiski - karistusalas esimese puutega pall omaks ja teise puutega võrku!
Rasmus Peetson (Levadia) - Levadia kapten tuletab tänavu meelde noorusaega, mängides uue näoga Levadia keskväljal alumise poolkaitsja kohal. 30-aastane Peetson tunneb ennast sellel positsioonil nagu kala vees, hoides kontrolli all kaitsemängu ja panustades usinalt rünnakule. Ta on endiselt ohtlik ka vastase karistusalas - seda tõestas Peetson derbis, lüües standardolukorra järel värava Flora vastu.
Mihkel Ainsalu (Levadia) - Kas 2024. aasta on tagasi? Tunamullu olid nii Peetson kui ka Ainsalu sümboolses koosseisus püsikülalised. Ainsalu murdis ka tänavu juba teist korda kuu parimate sekka. Igati põhjendatult, sest 30-aastane poolkaitsja on stabiilselt näidanud kõrget kvaliteeti. Ta küll aprillis ise skoori ei teinud, aga jagas see-eest kolm resultatiivset söötu. Talle sobib rombi paremal küljel mängimine nagu rusikas silmaauku.
Oleksandr Musolitin (Kalju) - Musolitin on tänavu astunud suure sammu edasi ja seni saanud arusaamatult vähe kiitust, arvestades, kui oluline mängija on ta Kalju mänguplaanis. 21-aastane ukrainlane teeb keskväljal roppumoodi musta tööd, võidab lahtiseid palle, alustab rünnakuid ja nullib vastaste rünnakud enne, kui need ohtlikuks muutuvad. Seda kõike hindab ka Kalju peatreener Nikita Andrejev, kes ei ole Musolitinit kordagi algkoosseisust välja jätnud.
Bubacarr Tambedou (Levadia) - Tambedou on Vainula ja Ainsalu kõrval kolmas mängija, kes suutis oma koha sümboolses koosseisus säilitada. Siin pole isegi selgitust vaja, sest 24-aastase Gambia ründaja statistika räägib enda eest: värav Vapruse, värav Kalju, värav Flora, värav Tammeka, kaks väravat Transi ja väravasööt Flora vastu. Kuue mänguga 6+1. Tehke järele või makske kinni!
Rauno Sappinen (Flora) - Maitse asi, kas Sappinenil on parem või halvem statistika, aga igal juhul on see Tambedou statistikaga võrreldav. 30-aastane Flora ründeliini liider sai aprillis kirja värava Kuressaare, kaks väravat Transi, värava Paide, väravasöödu Tammeka ja väravasöödu Kuressaare vastu. Kuue mänguga 4+2. Tehke järele või makske kinni!
Treener: Vjatšeslav Zahovaiko (Levadia) - Nagu artikli alguses kirjas, siis Levadia läbis aprillikuu kaotuseta. Zahovaiko juhendamisel saadi aprillis neli võitu ja kaks viiki ehk koguti maksimaalsest 18 punktist 14. Kui viik Kaljuga oli kahe tiitlinõudleja lahing, siis viiki Unitediga saab nimetada lihtsalt tööõnnetuseks, sest suures plaanis see Levadia hoogu eriti ei pidurdanud. Levadia oli igasuguse kahtluseta parim meeskond, alistades muuhulgas Tallinna derbis 4:0 Flora.
Sümboolse koosseisu valimisel ei ole Soccernet.ee toimetus liialt kinni kindlates positsioonides ega formatsioonides - meeskonna asetus võib igakuiselt muutuda, samuti ei ole iga mängija tingimata liinisiseselt asetatud positsioonile, kus ta möödunud kuul liigas mängis.
