Karikafinaali järel põrutas Flora keskpoolik Siksten Kasimir karmilt - Levadia oli enda hale vari, aga ikka kaotasime!

Ühelt poolt on see asjatu praalimine.  Mida sa siunad vastast, kelle vastu teed hooaja ühe lahjema esituse ja saad pika puuga ära.  Ei jäta just spordimehe muljet.

Teisalt põrutas mees siiralt oma mõtte hingelt ära.  Minule see imponeerib!  Jalgpallis on enamik treenereid ning mängijaid oma väljaütlemises viisakad ja vagurad.  Nüüd tuli keegi , kes vihahoos põrutas ja ütles,  mida asjast arvab! Sellises stiilis väljaütlemisi tahaks kuulda rohkem.  Olgu siis selle Levadia nõrkuse või tugevusega nagu on ...

Korvpallile tulevad Andres Sõbra teravad kommentaarid ainult kasuks - need panevad konnatiigis vee liikuma ja lähevad huvilistele korda.  Sport on show ning taolised teravused on omakorda osa suurest mängust.  Profipoksjad kehastuvad tiitlimatši eel võitluskukkedeks ja tahavad teineteist elusast peast nahka,  eesriide langedes puhutakse omavahel mõnusalt juttu ja teinekord libistatakse mõned õlled.

Austan südamest rahuliku ja ettevaatliku stiiliga inimesi ja treenereid - ei kujutaks ette Tarmo Rüütlit praalimas,  et reedel teeme soomlastest põdranahad!  Igaühele ikka oma liistud.  Noorema põlvkonna mehed nagu Igor Prins,  Martin Reim,  Marko Kristal,  Karel Voolaid ja Marko Lelov käivad samuti Rüütli poolt ette tallatud tagasihoidlikkuse teed ja see on eestlasele omane viis.  Samas meeldiks meile kõigile, kui Eesti treenerite seast kerkiks lähiaastatel esile ka mõni Pasi Rautiaineni stiilis karismaatiline persoon,  kelle otsekohesed väljaütlemised tekitaksid kõvasti vastukaja.