Venemaa päevaleht Izvestija avaldas korrespondendi Ilja Kazakovi intervjuu Eesti eelmise aasta parimaks jalgpalluriks valitud Moskva Torpeedo kaitse tugitala Andrei Stepanoviga.

Venemaa rahvuskoondis peab isegi oma järgmise mängu ajal Lichtensteiniga kõõritama põhjapoole, kus toimub alagrupi konkurentide mäng Eesti ja Slovakkia koondiste vahel. Hollandi päritolu treener Jelle Goes ei soovinud koondise ettevalmistuse saladusi paljastada, kuid üht siiski märkis - nii mängus Slovakkia kui ka Venemaaga jääb kaitseliini keskosa Moskva Torpeedo mängija Andrei Stepanovi valvata. Izvestija korrespondent uuris tulevase vastaselt, kuidas eestlased häälestuvad eelseisvaks mänguks.

Räägitakse, et Eestis on hetkel jalgpallibuum: kõik piletid olevat mõlemale eelseisvale mängule ära ostetud ning tänaval millestki muust ei kõneldagi kui jalgpallist.

Jah, motivatsioonipuudust meil kohe päris kindlasti ei teki. Ei juhtu just eriti tihti, et koondis mängiks kodus täismaja ees. Mängijate häälestatus on sellele vastav. Kujutate ette, ma sain oma tüdruksõbrale pileti vaid otsatribüünile. Kassad võiks ilmselt nüüd juba sulgeda.

Kolm aastat tagasi, kui Venemaa koondis viimati Eestit külastas, oli õhkkond rahulikum?

Palju rahulikum, kuigi ka siis kogunes mängu vaatama ligi 6000 huvilist. Aga seekord on ju ka tegemist valikmänguga. Tookord mängisime Venemaa üle 2:1 ning toonane tulemus on kõvasti mõjutanud praegust huvi. Ning lõpuks ei juhtu ju iga päev, et Smertini ja Keržakovi masti tähed Tallinnasse sõidavad. Paljud tulevad just neid kaema.

Kas seesugune kära ei häiri koondist? Arvatavasti ei ole paljud harjunud sedavõrd suure tähelepanuga ning hiljutine valitsuse tagasiastumine võib samuti mängijate mõtted mujale juhtida.

Valitsuse tagasiastumine? Ma ei teadnudki. Just äsja saabusin, televiisorit ei ole veel vaadanud, lehti samuti pole lugenud. Kogu tähelepanu on suunatud vanematele, sõpradele ja oma tüdruksõbrale. Tuleb kaaslastelt üksikasju uurida.

Kaks põhikoosseisu mängijat on rivist väljas - väravavaht Poom ja kaitsja Piiroja. Goes kutsus koondisse kolm uustulnukat. Kas teie treener on oma olemuselt eksperimenteerija?

Jellet katsetajaks nimetada oleks ebakorrektne. Koondisse on kutsutud vaheaja järel mängijad, kes on oma maad juba kolmekümnel korral esindanud. Mis uustulnukatest saab siin jutt olla?

Eestil ja Venemaal on praegu võrdselt punkte. Kas ka ambitsioonid on võrdsed?

Eesti ja Venemaa on ühel pulgal vaid selle jaoks, kes ei mõista kuidas nendest seitsmest punktist kuus on kogutud. Praegu on meie meeskonnad kunstlikult samal tabelireal. Eelseisvad kaks mängu näitavadki ära meie tegelikud ambitsioonid. Ülesanne on ühene - mängida võimalikult edukalt. Liiga kaugesse tulevikku me ei vaata.

Kolme aasta tagust kaotust põhjendas Aleksandr Mostovoi muru seisukorraga, võrreldes seda heinamaaga. Kas A. Le Coq Arena seisukord on vahepeal paranenud?

Veidi aega tagasi käisin staadionit uudistamas ning muru seisukord ei olnud kõige parem. Terve väljak on külmunud - täitsa nagu betoon. Rohtu ma seal ei märganud, kuigi soojendus peaks nagu töötama. Aga ega me seda värvima ka ei hakka. Loodetavasti läheb mängupäevaks ilm soojemaks.

Meie koondised kohtuvad selles valikmängude tsüklis teist korda ja teist korda otsustab mängu kulg Venemaa treenerite saatuse. Kui Venemaa oleks Krasnodaris kaotanud, oleks Georgi Jartsev koheselt maha võetud. Ajalugu kordub taas...

Eestlased on loomulikult üllatunud, kui kiiresti muutuvad olukorrad Venemaal. Meie - võtmeks Venemaa koondise saatusele? Sügisel nimetati meid just niimoodi - ja tuli välja 0:4. Tookord pöörati liiga palju tähelepanu meie koondisele ning mängijate enesehinnang tõusis järsult - avanssi jagati meile ju kuhjaga. Sedapuhku oleme märksa tagasihoidlikumad.